Peksa on? Raha tahad?

olen peaaegu, et kaine mõistuse juures tagasi (selle igas mõttes) ning reaalsust tajudes hakkan ma kartma aktuaalsemaid asju, näiteks reaalainete hindeid. pole ka hea iseenesest.
aga ma ikkagi olen igas jamas üks jäärapäine optimist. nii on mul endal kergem vist kõike tajuda öeldes 'küll händlib'. nii ei satu ei paanikasse ega pingesse. samas ega minagi pole rauast, see-eest tsiteerides alarit 'alumiinium tuleks vast ära'.
tuleb välja, et kiidan ennast ning soovin teistelegi kergemat ellusuhtumist. eesmärgid võivad ju olla, tulevik tuleb ka nagunii.

mingi jAAAAAAA. käisin rockstarsis.

Today I don't feel pretty.

mul on endiselt igav ning seetõttu ronib mulle liiga palju mõtteid pähe, mille tulemusena olen ma absoluutses segaduses. üldjuhul olen ma oma mõtetega tavaliselt kuskile punktini jõudnud aga tundub, et täna ei ole see päev (samuti tundub, et homme või ülehomme ka mitte). seekord punkt on vist see hetk kui ma oma emotsioonikuhjast (mis on puht naisele iseloomulik) välja saan ja kaine mõistuse juurde tagasi tulen. a sinna maani peab ka nagu ellu jääma.
täna kell 23:20 ei leia ma elul mitte mingit mõtet. lausa kurb hakkab.
koolis on kõik tasakaalus. mõnes kohas on kõik primawunderbarrr ja teises täiesti katastroofiline.
vajan inspireerivaid päid.

кютэ!!

mul on lihtsalt igav! asi ei ole selles, et midagi teha pole, ma pean kütma nagu mingi vihane maeiteamis. ikkagi lihtsalt igav elu on. viis päeva nädalast on mul täiesti mõttetu eksistents: kool, trenn, õppimine, söömine, magamine. ja hästi kui ainult viis.
emotsioonid on ka minimaalsed.

Emopurts!

talverõõmud täies hoos. mõnel juhul võrduvad lumesõjaga protesti juures, mõnel teisel tpl'i juures lumemummi ehitamisega ajaloo ja kirjanduse arvelt, mõnel kolmandal prismas perselapi ostmise ja kelgutama minemisega ja mõnel neljandal näoga lumehanges olemisega ja peal istub sten, kes sulle veel lund igasse võimalikku kohta topib ja saab hiljem ('SA OLED EMOPURTS!') perselapiga vastu vahtimist (lena ftw).
talverõõmud :)

need, kes pühapäeval väljas ei käinud, on nõrgad.

Thinking over.

mingi osa tänasest päevast kuulus ainult mulle. kõik see oli mulle. isegi lumi sadas täna mulle, sest soovisin seda nii väga. see aasta hindan ma kõike rohkem kui kunagi varem. see ongi vist rahu.

Bitch! I love you.

no mõni päev lihtsalt on selline, et sa saad 0,5 punktiga ebainimlikult raske muusika töö eest kolme.
no mõni päev lihtsalt on selline kui sa ei tee tunnis mitte midagi peale selle, et märkad õpetaja vigu.
no mõni päev lihtsalt on selline kui sulle öeldakse tunnis: 'mine naera kohvikus' ja sa võtad rahakoti ja lähedki.
no mõni päev lihtsalt on selline, et ostad poest 23.- pizza ja leiad karbist 4x4cm moodustise.
no mõni päev lihtsalt on selline, et haigelt kerge trenn paneb sul igat kohta valutama.
no mõni päev lihtsalt on selline, et sa leiad ühe naissoost inimese üliraam olevat (kui ta oleks meessoost ofc).
no on noh.

Men's asses.

ma nii oleks tahtnud jälgida tänast öist lumesadu aga see eest lucid dreamisin ma täna suve.
ei suuda enam koolis käia, sest see tingib mulle olukorra, et mul pole aega isegi küsida. mõistan nüüd, mis teema on.

Who gives a shit about bigfoot?

kultuuriprogramm peale tunde teatris, kus 'oliver twist'i' esitati meile inglise keeles ja iseenesest olin ma etenduse lõpuks inglise aktsendiga harjunud. sann kasutas muidugi igat võimalust, kus oli võimalik karjuda 'bloody wanker!'. etendusega jäin ma poolrahule vaid seetõttu, et see oli niivõrd omamoodi. teine pool koosnes ehk sellest, et lugu oli tuttav ja läks igavaks. lõppu oleks pidanud veidi rohkem venitama. see oli liiga kiire (oleks arvatavasti olnud arusaamatu inimesele, kes raamatuga tuttav pole) arvestades kui põhjalik oli algus. väikesed tehnilised häired olid ka aga need mind nii väga ei häirinudki.
väike protest peale teatrit ja kütan nüüd ehk muusika töövihikut.

Buuufer!! ära karda, see on fantastiline!!

pühapäev möödus väga chillilt. protestis enne heleniga ja siis tuli sten ka, kes on nüüd äärmiselt normaalne inimene jälle. hea.
helenil oli temaga seoses vaheaja tunne ja mul oli lihtsalt suuuursuuur jõulutunne seoses hiljem humanas mängiva muusikaga.
ja hohoho kas ma nägin mingit lumesarnast asja taevast tulemas kui ma koju kõndisin?
ma ikka lootusetult loodan näha see aasta normaalset lund ja glöggzz ka plz ofc.

Elame, näeme.

iseenesest väga rahulikud joomised on vahepeal olnud. reedel oskari proovikas, kus juni veega viina küttis kui teised kõik rahulikult õlut jõid. ma poleks kunagi arvanud, et oskar selline tüüp on. earth song'i puust riistaga esitamise eest respect though.
eile oli ristiisa sünnipäev, kuskil baaris, kus me kasuisaga end peokunnideks jõime. ma salaja, ta.. mitte? olin kohustatud tantsima peale seda kui 'sinises kleidis neiule' laulu pühendati, kuid seda mitte arvestades oli mul väga tore. näen neid inimesi ehk kord aastas kui sedagi ja võib ka öelda, et ma ei tea nendest mitte midagi aga ma armastan neid, sest tean, et nad on mul kogu aja olemas olnud. ja asi ei olnud enam üldse selles, kas ma saan, vaid, et nad tahavad anda.
olin uhke.

Kõik, kes pole meie poolt, on meie vastu.

imelik. tundub, nagu nüüd oleks see aeg, mil kõik saavad lõpuks seda, mida nad ära teeninud on.

Pasaauto.

üle väga väga pika aja on mul tekkinud soov joonistada ja ma kasutan seda ära ka. tundide arvelt, kuid see on alati nii olnud. samuti olen ma emaga palju ausam, räägin asju nii nagu nad on ja loodan, et ta hindab seda.
loodan ka, et ta näeb, et mul on mingite asjade puhul ikka mõistus väga ja nagu VÄGA peas.
nüüdseks ära harjunud võin ma öelda, et mul võiks minna paremini aga arvestades seda, mis enne oli, peab ütlema, et mul läheb fantastiliselt.

Got a case of a love bipolar.

halb ja närvesööv nädal on. muidugi aitavad sellele kaasa inimesed, kes ei oska normaalse häälega mu jutule vastata. selline tunne, et kõigil on kas päevad või menopaus, ainult mingi triplekuubis.
nii palju on vaja teha ka ja nö vabaaja üritan ma pühendada talle ja sellest ei piisa, et isegi kõik asjad ära seedida. aga äkki me peaks veelgi harvemini kokku saama, sest mul ei jõua lilled vahepeal ära närtsida.
täiesti uskumatu. see on fantastiline?

This sky will make me sick.

nostalgia võttis üle täna, ja päris korralikult kohe. mõtlesin palju, kohe harjumatult palju mineviku üle ja ei tee seda kuigi tihti. lugesin vanu vestlusi ning kuulasin mingite kindlate hetkedega seotud lugusi. nii imelik on mõelda, et see ongi minu elu ja mina olingi see tüdruk, kellega kõik see kord juhtunud oli.
naersin ehk enda rumaluse üle ja samas olin ka imestanud, et mõistsin mingeid asju nii juba noorena (nooremana kui praegu olen). naersin ka olukordade üle ja samas teiste üle.. ei naernud.
kõige rohkem hakkasin ma igatsema alarit ja olen kindel, et ta ei lähe mul mitte kunagi meelest. minu armastust ja lugupidamist tema vastu ei saa eriti sõnadega kirjeldada. armastan teda elu lõpuni kui sõpra, iidolit ja lihtsalt inimest.

Olukord, kus kõik seljast ära tuleb, mis sul selga võiks jääda? - Aluspüksid ja patsikumm.

täna oli heleni mitteametlik sünnipäev. algus oli mackis (mitte mc'donald'sis), kus sõime omal kõhud väga täis ja jagasime fresh gossip'it. eriti tore oli see, et lenagi oli meie seltskonnas. hiljem heleni, tõugu ja lenaga protesti, kus olin ehk liiga avameelne aga tundsin end seejuures täiesti vabalt ja kuidagi nii omade seas. teised vastasid samaga ju.
üle pika aja oli just õige girltime ja see oligi vist asja juures kõige parem.

Ma tahan suitsu HCHÄ.

kolmapäev möödus kui epic failcore. üldiselt olin ma vihane, et ärkasin pool tundi varem, et korrata selleks, mida ei pidanud lõpuks vastama aga üle kõige meeldis mulle mu epic performance fail kehalises, nimelt seoses detsembris toimuva 'võimlemispeoga' oleme kõik sunnitud tegema mingit kava ja vähegi enda ajast lugupidavad inimesed valisid kitse, kuna sellega ei pea vist olulist vaeva nägema.
peale kitse ületamist ja tasakaalu saavutamist, tuleb käed üles sirutada. otseloomulikult unustasin mina vahepealse tasakaalu, käed üles sirutades tundsin, kuidas jalad hakkasid alt ära tulema, mõtlesin, et pohui, ja lendasin näoli.
täna möödus nagu iga neljapäev, millal koolipäev ei ole mitte millegi mõttekaga otseselt seotud. naersin palju väga suvaliste asjade üle, mängisin keemias kaarte, mille tulemusena ajati kristjan ja joosua tunnist minema ja nägin esimest korda tpl'i?

No I don't have feelings, cause feelings are gay.

viimase aja oleku märksõnadeks võiksid olla ülim rahulolu, ajast hoolimatus ja tähtsa tähtsusetuks tegemine.
ema ütles, et see on halb, ja arvatavasti on tal õigus ka mingil määral, aga ainult mingil väikesel. mind ei häiri see ja nagu juni ütles, et mind häirib üldse miinimum asju.
olen teistmoodi. ei tea öelda, mille poolest aga seda on kuidagi endas tunda ja ümbritsevad on hoopis teistsugused, muud ei jää nagu üle ka. täna rääkisime heleniga, kuidas gümnaasiumi ja põhikooli vahele on täiesti selgelt tõmmatud joon ja uskumatu kui erinev on suhtumine.
jah, ma tean, et palju huvitavam oleks arvatavasti lugeda sellest, mida kõike põnevat ma eile juni juures tegin aga piisab vast ka kui ütlen, et ta on lihtsalt nii hea inimene.

Senkju.

õues on tunda talve lõhna. minu jaoks on alati olnud igal aastaajal oma kindel lõhn ja täna hommikul ei olnud see enam sügise oma. selle tagajärjel tungib kohe mingisugune jõulutunne rindu ja hästi melanhoolne on olla.
mõtlesin palju suve peale ka ja ikka veel kahetsusteta. siis mõtlesin hiljuti toimuvale ja ei kahetse samuti.
vaheaeg ei olnud igav. pigem isegi äkki oleks tahtnud, et see oleks olnud rahulikum. oleks siis ehk jõudnud oma plaane laiemalt teostada ja mitte keskenduda ühele. a see ka nagu ei ole kahetsus.

2 + 2 = vagina.

peale kaht aastat sain ma jällegi oma juuksurioskusi arendada. vabatahtlikuks ohvriks oli sann, kes võib nüüd vabalt telekas disturbia't laulda. kõige hullemini ei läinudki, i have seen worse. pressimeheks oli juni, tänu kellele meil nüüd sannist uusi huvitavaid pilte on (mul hakkasid juba näod otsa saama) ja hiline pealtvaataja helen lisas omaltpoolt kommentaare: 'türa, sa oled mingi rihanna ju'.
sann ikka ei õpi kunagi ja nüüd on tal soov, et ma talle needi teeks, olles teadlik, et ma kardan teravaid asju ja mul puuduvad absoluutselt selle alased kogemused. ma hoian end tagasi.
hiljem kõik juni juurde pelmeene sööma ja siis linna vahelduvate viinapausidega.
konditsioonis me ja konditsioonis parts?