terve elu teed puslet ja alles lõpus on pilt valmis.

ma sain lõpuks aru, mis mind vaevab. see põhjus on kirjeldamatult loogiline ja ma võin julgelt end käega vastu nägu lüüa ja küsida endalt tüüpilise blondiini küsimuse, kuidas ma varem selle peale ei tulnud. niisiis mul on lihtsalt igav. võimatult ajutapvalt igav. midagi on puudu nüüd. midagi, mis pani mind silmad lahti hoidma ja mõtlema, et elu on ikka ulme. praegu on mul lihtsalt täiesti mõttetu eksistents ja ma ei usu, et see positsioon peaks lähiajal muutuma endiseks. aitäh kasuisa, kes sa sõidad järgmine nädal kusagile šveitsi või rootsi või ma ei tea kuhu ja jätad mind siia kahe naisega. ma loodan, et sul on hea tripp samal ajal kui ma ajunussi suren.

kodus saan ma ikka veel täiesti puhast ajupesu, mida võib kahtlemata võrrelda täiesti tüüpilise massipropagandaga, mida on ka kõigile teistele mingil määral pähe määritud ja teil veab kui mitte kodus. lapsed õpivad, õpivad, õpivad uues ameerika-laadses koolisüsteemis, mis sobiks ahvidelegi ning siis õpivad nad veel, mis sest, et nad enam ei ole kaugeltki lapsed, vaid ei mahu koolipinkide taha istuma. siis lähevad tööle ja siis nad töötavad, töötavad, töötavad ja maksavad, selleks, et nö ära elada, mis peaks omakorda võrduma kalli auto ja suure majaga. see on karjäär, lapsed. ja oh õnnelik aeg on perekond luua ning jällegi töötada, et ka lapsi üleval hoida, neile eeskujuks olla, et ka nendest kunagi tubli kodanik saaks ning lapsi mingil imekombel kasvatada, samal ajal tööl olles. lapsed saavad kord suureks ning sina jääd üksi koos oma kassi või koera või lehmaga ja oma pensioniga, millest peaks nagu meie valitsuse arvates jätkuma aga nagu ei jätku ka. ja nii ongi see pusle valmis.

I love you, I love you bye-bye.

täna on just selline päev, mil ma tahan olla kodus ja kuulata someday'd või road to zion'it. kuulata, meelde tuletada ja mõelda. mõelda, naerda ja nutta. võimalik, et isegi joonistada või pigem kirjutada.
tahan olla ja üle olla.



tahan midagi tõelist.

The whole club lookin' at her.

megaväss olen.
jõudsime trenni lõpuks ometi. aga täna sain ma nii meeldivalt 5 tundi magada ja noh meeleldi ajaks omal viis energiajooki sisse (mitte, et ajaloo õpetaja just täna ei mõnitanud energiajoogipiffe). ja siis tahaks, et täna oleks hoopis reede ja ma ei peaks praegu meeleheitlikult bioloogiat lugema:
"sellest peatükist saad teada:
*millised on mehe suguelundid,
*kuidas valmivaf mehe sugurakud..
..jnejnejne"
ma tunnen jälle oma jalalihaseid, õhh rõve.

Dead-kilu löök.

täna oli eriline päev.
peale tunde viibisin ma vabatahtlikult mendi jaoskonnas. huvitav kogemus, huvitav parakas. aga samas tegin ma selle ukse ees oma jointi, sest noh, mis lohh alaealine suitsetaks maja ukse ees, kus sees viibib vähemalt 40 menti. ma lootsin, et selline loogika neil ongi. tundub, et on.
miks ma viibisin peale tunde vabatahtlikult mendi jaoskonnas? sest karoli eks on eriline poiss. ja mina olin näiteks suht vihane kui karoli verise huulega kooli tuli. enivei reiko tuli ka igaksjuhuks, et kui vadim peaks jälle kõva mees olema (sten on paha, kodus, mingi haige). aga täna lõppes kõik chillilt. sellel katjal siiski murrame heleniga veicc koncce.
ma tahan tartusse niiiii, et see ei ole lihtsalt võimalik. tallinn käib meeletult pinda. kujutage ette kohta, kus sul ei ole kella seega aega, kiiret, muret, lubadusi, plaane, tänava peal poleks tuttavaid. meil oleks tartus nii!!

Invasion of the mutant zombie vegetables!!

"türaputsinahulitsidminevittumunnnnninahubläädtraaaaaaaaaaaaaaaaaaaminevittuminevittuu"
umbes selline on mu kõige tüüpilisem eneseväljendamis viis viimasel ajal.
ma olen kirjeldamatult vihane, närvis ja pissed pm. 24 tundi päevas. seda ma vist mainisin juba eelmises postituses aga see nõuab veidike rohkem tähelepanu, sest ma hakkan ise ka tähele panema, et iga pisemgi asi ajab mind täiesti hulluks. ma otseselt küll ei saa öelda, milles asi on. kindlasti mõnel kogenud psühholoogil oleks mulle mingi hea frjiofggrfervgioosi sündroom pakkuda ja kirjutaks välja mõned rahustid aga i don't need this crap.
enivei on mul palju töid, järeltöid ja mõned kahed ka. eliitkool on tõsiselt lohh viga lapsed. mina ei tea, kuidas kõik ülejäänud 1639 õpilast hakkama saavad aga mina kusen veel nii mõnegi hauale.

Russians here & russians there. Russians live here, beware! aka. prussakad on ozzid.

terve nv on mind meeletult üle lastud, millega ma tänaseks olin suht harjunud.
ok, no mis siis ikka läksime heleniga õismäele. sex pot'i me ei saanud, seega niisama chill ja juttu jätkub alati.
ja täna ma avastasin, et ma oskan ainult diss nö "luuletusi" kirjutada. v.a. hgh teema aga ülejäänud teemad on küll kõik diss. seega ma istun kaks päeva ja ei oska inglise keeles neli riimi teha eesti kohta, mis ei oleks mingi "nasty ho's, ozz clothes".
olekust nii palju, et ma olen pidevalt närvis ja vihane. selline tunne, et läheks taoks suvalisele molli ja see peaks kõik nagu lahendama. ilmselt lahendabki mingil määral.

rather attack than not react.

viis päeva nädalas, pool oma päevast veedan ma maailma kõige nõrgema iseloomuga inimestega. füüsikas on nii mõndagi öelda ja kui asi jõuab oma arvamuseni või veel hullem selle välja ütlemiseni jätkub julgust vähestel. pettunud, just seda ma olengi.
palusin tunni selle jaoks, et kõik saaksid öelda seda, mida nad on öelnud, et tahavad öelda. ja koha peal laseme me lihtsalt valel end õigustada. olge inimesed, arenege.
kui te väidate, et probleemid on lahendatud, siis küsige endilt uuesti, kas see ikka on nii. ja kui on, kinnitage mulle ka. mulle igaljuhul tundub, et kui inimesed ei suutnud kasvada 16 aasta jooksul, miks peaksid nad seda tegema ühe päevaga kui neile lihtsalt mainib paar inimest, et no kuule mees on nagu aeg juba. mass mõjub kõvemini kui indiviid. aga olge vait, vaikige ja kuulake mingite jobide möla.

ma olen kodus haige, nii katastroofiline, et ma teiega homme ei passi ühes ruumis aasta kõige jubedamal päeval aka. 14. veebruaril.
soovin teile sallivust, mõistmist ja aju ei teeks ka kahju, kasvõi üks kõigi peale.

Marijuana is dangerous.

The word you here most often associated with Marijuana is dangerous... Marijuana is dangerous they say it in all the propaganda over and over... but they never tell you why it's dangerous and to whom it's dangerous ... Marijuana is dangerous to the rich, to the people who run the timber industries, because hemp board and hemp paper is more durable and lasts longer than its wooden competitors..

Marijuana is dangerous to Textile and plastics industries because hemp cloth is cheaper and longer lasting than cotton blends. Marijuana is dangerous to the Lawyers cops prison guards and the rest of the legal system whom would be out of work if not for the flow of Marijuana arrests. Marijuana is dangerous to the big drug dealers who would rather you did crack or heroin... who would be put out of business if marijuana was relegalized. Marijuana is dangerous to the champions of industry, because in it unmotivates the working masses, they get stoned and realize that they don't have to be the slaves to industry. They realize that the flashy clothes shiny cars and big houses are not going to make them happy. Music love and friends take on new importances.

Marijuana is dangerous to the government.. Why? I knew you would ask... Because of being the safest of compulsions, even safer than overeating, gambling, drinking, tobacco products and hard drugs. Those who have in the past or in the present, partaken of the evil weed represent a majority in this country. Over fifty percent of the voting population admit to having smoked marijuana,at some point... most of the rest lie about it. Is there any question in the mind of the group assembled here today, that if every person who ever took a drag, whether they inhaled or not got behind a single candidate in any election at any level of government he or she would win by a landslide...

But most of all Marijuana is dangerous to the smokers! Not because of health or mental problems but because they become unmotivated politically, sit back as the government continues to escalate the war against its own citizens. All the while those who would be hurt the most by relegalization, continue to collect their fortunes from those of us struggling to survive at the bottom of the food chain...

Written by John Galt Jr.

can you come today?

ma karjuks kõik välja aga just see teebki mind sõnatuks. ja just nii ma ei tea, millest alustada ja kuidas lõpetada.
kõik on valesti.
ma ei nutnud täna, sest mul on lihtsalt kurb. nii pole ma veel kunagi varem nutnud. aga ei tasu minu pärast muretseda, sest varsti teen ma nii nagu peab, siis on kõigil hea. õnnitlen, ma annan alla.

65

niisiis kuna eile ei olnud mul kuigi hea tuju, (mitte, et täna kuidagi parem oleks) kirjutan ma täna, mis kõik lahedad ja meeletult põnevad asjad minu elus juhtuvad.
eile sain ma olla koolis (whoa) ja vahtida rutule wtf näoga otsa kui ta küsis, mis kõik maailmas toimub. kust ma peaksin seda teadma? ma olen ninapidi teie kuradi raamatutes ja vaimselt kitsas ja kinnises ruumis. peale kooli sattusin ma von krahli, (whoa jällegi) kust mind metsamarjatubaka lõhn koju jälitas aga ma olen juba kogenud valetaja ja fantaseerija ja mida kõike veel. i was able to camouflage.
täna oli veelgi põnevam. klassijuhatajad ei nuta..eks? onju? palun? eieiei!
jah, ma olin vihane. jah, ma olen vihane.

-"miks on valus?"
-"libisesin ja kukkusin."
-"kuidas see juhtus?"
-"läksin mööda seda teed, mida mööda alati. siis järsku keerasin kõrvale. lootsin, et nii jõuan kusagile. aga ma unustasin, et seal oli libe."
-"kuidas kukkusid?"
-"terve kehaga."
-"keegi oli kõrval ka?
-"ei"
-"kuidas püsti said?"
-"kes ütles, et ma püsti sain?"

enough is enough

küsid on valus, on küll.

it's all in my head, it's all in my head.

ma ei oska olla. tõsiselt ja ausalt ja päriselt. nii ja siin ja praegu vähemalt mitte.
mul ei ole kohta ja mul ei ole mõtteid. või siis on. üks. ja siit tuleb
"mis on see küll, mis ikka painab, piinab mind? kas hirm on see? või arm? või lihtsalt seksuaalne ind?"
oma sõnu ma ilmselt ei leidnud. aga mul ei olegi midagi öelda. ma lihtsalt püüan olla, eksisteerida ja olla chill ja loota, et kõik muu on ka chill ja kui ei ole, siis ma ei saa midagi paremat teha kui lihtsalt kõrvalt jälgida, kuidas kõik jooksevad suvalises suunas millegi poole, mis on juba peaaegu nähtamatu aga naiivsust jätkub lootmiseks, et me jõuame sinna enne kui see kaob.
ma ei viitsi naiivne olla, ma ei viitsi üldse midagi olla. ma olen nõme. ja ma ei viitsi olla teie jaoks lahe või olla kellelegi sobiv.
vot selline mazekazz ma olengi. ei tegelikult mu peas valitseb lihtsalt täielik tühjus. ma ei otsusta enam ise oma asju. seda tehakse minu eest, mina ise though.

Feik-lahe.

uisutamine? no. paus? yeeeez.
ühe sekundiga ümber mõtlemine on meil heleniga juba teemas ja nii leidsime me end hoopis linnahalli katusel teed joomas ja jointi tegemas. tuult oli vähe, koht oli inimtühi ja kevade päike paistis meile selga. me kujutasime ette, et suvel peaks kõik kellad ära peitma, siis ei saagi huvitada, mis kell on ja kartma, et kuskile peab veel jõudma. ja tartus peab ju kindlalt olema mingi ilus koht, kus saab päikesetõusu/loojangu ajal loodust nautida või lihtsalt olla. imelik, kuidas ma elan üheksa kuud aastas oma fantaasias, mis kõik suvel mind ootab. ma saangi ainult suvel end välja elada, sest sada asja, mis mul talvel seljas on ei tekita minus eriti vabaduse tunnet. aga praegu mulle meeldib väljas olla, sest ilus on (ma ei poolda muidugi seda, et veebruaris juba kevad on). jahe on ikkagi ja alati tahaks pugeda kuskile sooja.
täna oli hea, jah. muidu esmaspäevi ma üldiselt ei naudi.

ok

täna oli huvitav päeva algus kell 7:30.
silmad kinni liikusin toast tuppa ning välimusest oli mul ülipohui. ja siis muidugi ilusti 20 minutit varem kohale tulnud mina suutsin ikkagi bussist maha jääda kuna ma olin hoopis vales peatuses. 5+
niisiis ma sain ilusti kõndida/joosta tööle. aga hommikul oli väljas meeletult ilus ja hästi rahulik. tänu vastlapäeva (karoli mainis, et täna vist on aga ma pole kindel) mingile nö lumele oli veelgi ilusam aga ma oleks hea meelega võtnud jamaica kuuma. ma oluliselt hiljaks ei jäänudki aga väga huvitav on kui su kehal on ülipalav ja jalgadel/kätel on ülikülm. meie boss (?) oli täna jälle see kuri mees, kes ei naerata mitte kunagi ja on kogu aeg sellise näoga, et ta kohe lööb sulle pasunasse. väga huvitav oli kui ta meid üles märkima tuli ja kõlaritest tuli give it up. ja muidugi suitsupausid olid kuidagi edukad.
lõpuks kabinetis ütles kurimees karolile kardi (me hoidsime juba elueest naeru tagasi) ja hullu vaikuse ajal helises heleni telefon "kui sa sõita ei oska anna meile rool, sest rooli keerata on meie soov. mul on bemmil uued kummid...". see oli viimane asi. oma naeru tagasi hoidmises me enam nii osavad ei olnud aga see tüüp oli lihtsalt mingi -___-
saime täna jällegi mõelda meie tartu korterist ja kuidas me üle tee poodi lähme ja amsterdamis ärkame.
aga isegi kui ma olin täna kõige tegemises suht lohh oli mul terve päev täna hea tuju. vot.