Meie huud.

üldiselt jäin ma selle nädalavahetusega väga rahule. ma ei oska sellest palju rääkida aga ma pakun, et meil oli lõbus. linnud olid vaalad, õnnelik bob marley lennuk ja mesilastemajakesed, pusa oli vikerkaare värviline, eskalaatorid käisid kiiresti üles-alla, tegime lifti ümber ringi, sest uks liikus edasi, nägin põõsas ülemiste mõrvarit, trammiga sõitsime tunnelisse, öösel ajasin omal terve külmkapp sisse, voodi sõi mind, ülemiste mõrvar chillis muga ühes toas, külmkapis tilkus, mul oli ämblik peas, linnud tegid triipu, helen a. tegi ka triipu, sipelgad olid pilves, selle asmel, et trammiga tulla, sõitsid tüübid mustamäele trolliga. jah, getz jäi nädalavahetusega rahule. ma ei tea aga täiuslikumat kohta meile annab otsida.

Yõhker.

29.09.2007 20:57:42 keps wwwwwwwwwasted said:

ma olen see k tähega asi

29.09.2007 20:57:48 S. ? said:

kivis

Vaimne vabadus.

http://youtube.com/watch?v=ViFE4g83y6s

ma ei tea, mida tähendab ühestsuust rääkimine- aga arvatavasti just seda, mida me heleniga teeme. see on siiski väga hull, et me lihtsalt ühtemoodi mõtleme/räägime. samas üllatav?

"plaanitud asjad ei juhtu kunagi"- mul on järjekordne tõestus, et nii see ongi. üldiselt olen ma veidi kurb, et meie lehtse minek jääb ära, sest kõik see oleks olnud täiuslik ja kõik läks just nii nagu pidi minema. aga helen suutis jääda emale vahele viinaga, mida ta isegi ei joonud. nii osav pole isegi mina. aga see pole meie kellegi süü, et me sinna ei saa lõpuks. eks mõni teine kord siis.

siiski vessar on meil täitsa olemas + raha ja mingi pleiss. pole vaja eriti lehtse minna ka. (kuigi meil oleks siiski seal olnud nii täiuslik)

mul läheb koolis nii hästi (noh, mitte niiii hästi aga paremini kui kunagi varem). ma olen lihtsalt iseenda üle uhke. ema on ka muidugi, kasuisal on pohui. ei saa teda süüdistada, mul on temast ka pohui.

mul on peavalu. ema muidugi pakkus, et kool tekitab mulle stressi. mis stressi? mul pole mingit stressi. ma võtan seda kõike veelgi vabamalt. ma ei usu, et see hea on muidugi.

järgmine nädal kohe kindlalt morning glory.

l33t - p33t

vist ei olnud täna kade kui sain kuulata helenite tripist berliinis. kuigi ma ei tea, kas ma ise väga tahaks taime-keemia segu suitsetada koos ali ja hassani tüüpidega, kes oskavad inglise keeles ainult "blow me" öelda. noh, see oli vist lõbus igaljuhul. teiste klassikaaslaste jutt mind eriti ei huvitanud arvestades sellega, et nad trippisid krõpse.

siiski lisaks kasahstani priimale on mul nüüd saksamaalt kaart "mul on paus"!

täna tunnis lugedes headest ja halvadest eliitkooli külgedest, hakkasin ma meeletult kahetsema, et ma juba peale kaheksandat ei lahkunud. inimesed hoidsid kinni. aga me ju niikuinii lähme lahku peale üheksandat. tahame seda või mitte. ma enam niiväga ei emo selle pärast. kui tõesti eesti haridus on kõige kõvem euroopas ja kooli lõpetades saaksime vabalt välismaale õppima, nagu pann ütles, siis suurt vahet ei ole, kas ma õpin eliitkoolis, kus ma pean lisaks eksamitele tegema mingi 20 tasemetööd (kindlasti kedagi ülikoolis huvitab, mis hinde ma üheksandas klassis ühiskonna õpetuse tasemetöö eest sain), ei saa eriti abi kui maha jään, saan õpetajatelt raskelt pasunasse, sest nad on nii meeletu korraga harjunud VÕI käin suvalises koolis, kus ei ole klassis ainult 2 inimest, kellelt saab suitsu küsida, tripin tundide ajal ja olen klassi parim õpilane, sest teiste iq ei ole suurem kui 80. ma täna avastasin, et eliitkool lihtsalt EI OLE MINU JAOKS. mul on vaja kooli, kus tundide ajal antsus ollakse, et tähelepanu ei oleks 100% minu ja heleni peal. kindlasti see oleks supertäiuslik ja vanemad oleksid mu üle megauhked kui ma 21-se lõpetaksin ja ma olen ju isegi suhteliselt harjunud selle programmiga (kolmas aasta siiski) AGA EI. mul ei ole vaja seda. siin koolis nad teevad kõik, et üheksanda klassi veel hullemaks teha. vot kui meie koolis ei oleks arvuteid, SIIS EI OLEKS NÄITEKS ARVUTI ÕPETUST, MILLES TASEMETÖÖ TULEKS.

ja muidu ma ei mõista, miks ma igatsen inimest, kellega ma isegi ei taha ära leppida. aga ta on täiesti teine inimene nüüd, äkki ma igatsen seda, keda teadsin varem. igaljuhul ma ei tea, miks me teeme üksteisele nii. aga äkki kunagi me oleme sellest üle.

Season of depression.

hall taevas ja pidev vihm oskavad mu tuju meeletult mõjutada.
kirjeldamatu oli täna sõita nendest kohtadest mööda, mis kunagi olid seotud teatud inimestega, kes kunagi mängisid kindlaid teatuid rolle mu elus. (rõhutab kunagi)
ma ei tea, kas igatsus on just päris õige tunne, mis tekkis, sest see siiski oli midagi muud. pigem nägin ma jälle oma vanade silmadega seda. ma olen end võtnud kui tänase päeva laps. eile oli eile ja seda enam ei tule. sellega õppisin ma leppima juba ammu. naljakas milline see kõik välja nägi. nii surnud. aga kõik need emotsioonid olid seal täiesti alles ja need jäävad. nii kauaks kui suudan neid meeles pidada.
naljakas kui palju mälestusi võib ühe inimesega seotud olla, varem seda mitte aimates. seistes ta kõrval nüüd näed igat pisidetaili ta iseloomus, mis on muutunud. kui palju tugevamad me kõik nüüd oleme. silmades on nii palju enesekindlust ja valu.
võimalik, et just homme on päev, millal ma ei leia enam elul mingit ilu. aga just siis võtan ma sellest kõik, mis annab võtta. ja äkki siis leian ma selle eesmärgi, miks elada, miks surra.
aga kõik on ilus siis kui seda enam ei ole.

Trippiv Kaunitar.

vist ei saanud täna kirjanduses oma narkomütsikese, trippiva kaunitari ja geeli printsi muinasjutu eest viie. vist ei saanud bioloogia töö nelja, mis on täiesti ebaloogiline, sest see on bioloogia ja indrek ütles mulle ette. üldiselt mu koolipäev möödus.. paremini.

homme pool mu klassist läheb berliini. tulevad esmaspäeval tagasi ehk positiivne on see, et paar inimest kooli ei tule. samas ei tule helen ka, mis nii positiivne ei ole. aga õnneks tõuksh ja birksh ei lähe.

ma tõesti tahaks see nv midagi teha aga ma ei usu, et khm asjad mulle head teeks. arvestades sellega, et ema ütles, et kui ma lähiajal head und ei saa näen ma välja..noo mis on laibast hullem?

ma ei tea, kas asi tõesti on nii hull, et ma peaks unetablette võtma aga ema ostis mulle neid. ja endale ka muidugi. loodame, et aitavad.

täna ei aidanud.

prozac nation on hea film.

I'm black and I'm gay.

mul oli täna veider unenägu. ma ei mäleta seda aga ma mäletan, et lõpuks nägin ma enda vastas istuvat tüdrukut, kes nägi välja suhteliselt nagu mina kunagi ja ta ütles: "nüüd see kõik algab jälle." ja mu äratuskell helises. ja see oli kriipi.

helen lõi mind eile õpikuga vastu pead, sest ta arvas, et ma ütlesin "aaa..see on..mingi...maajunn juu?" kaardi kohta. ma ei mäleta mille kohta see tegelikult oli. aga ma ei tea, kas just see põhjustab mu rasket peavalu viimased kaks päeva. eelmine aasta oli mingi aeg, kus ma võtsin 12 valuvaigistit päevas ja mul vedas, et mul ei tekkinud sõltuvust. indrek ja johha olid lausa niiiiiiii mures, et lasid terve paki vetsupotist alla. aga muidu tahtsin ma mainida, et meil pidi olema täna spordipäev, mis jäi totaalse looduskatastroofi kätte ära. raske vihm on praegu? aga me saime ju lausa tasuta süüa (vist ei saa kogu aeg). ma ju muidugi parem tulen kooli SAAN TASUTA HERNESUPPI, üritan tundides mitte magama jääda, saan keemias ja matemaatikas kahed ja passin koolis seitse tundi selle asemel, et hästi end välja magada, minna tunniks kuskile maeiteakuhu ja siis terve päev olla. ma sain ju tasuta hernesuppi! väga loogiline oli ka see, et sellise looduskatastroofiga nagu meil oli, suutsime me koolistaadionil vihmaga ikka joosta. täielik matemaatiline ja geograafiline šokk, ühiskondlik kramp ja kehaline trauma, siis veel natuke draamat kauba peale aga see on kõik suhteliselt talutav.

päeva tipphetk peaks olema vist see, et ma suutsin vahetunni ajal geograafia klassis magama jääda.

-"Nii alustame tundi."

15 sekundit hiljem kargan ma püsti.

-"MIDAHEKKI?!"

siiski ma armastan oma keemia eraõpetajat. ta on täielik omang, mu hingesugulane ja sitaks hõumi. ainuke täiskasvanu kellega saab reaalset juttu rääkida. ja ta on mingi 50? kahjuks see kramp, kes meil klassi ees seisab on... kramp. ma ei oska seletada. mine pensionile, ma nagu ootan siin eks.

ja kaua ma võin ühte laulu kuulata?

kaua.

Raven Rave.

on inimesed, kes mind oma olemasolugua häirivad. neid on kahte liiki: ühed on vait ja häirivad ja teised ei suuda oma suu ka kinni panna. häiriv.

"Inimesed," ütles väike prints, "poevad kiirrongidesse, kuid nad ei tea enam, mida nad otsivad. Siis nad rabelevad ja tormavad ringi..."
Ja ta lisas: "See ei tasu vaeva..."

Tõuk. says:
aga birks on mnogo haige
Tõuk. says:
ona (ohyes!) nehorowo 4ustvujet

Tonight I'm gonna fuck with cinderella ella-ella-ee-ee.

eile käisin ma simona ja caroliniga nillimas.

me tegime keset vanalinna väga haigeid pilte. ei inimesed üldse ei vaadanud. aga peaasi, et endal lõbus on.

täna, on mul ülimegasupertuju!

ma nii saan hakkama hetkel eluga. kõik sitt läheb minust mööda, kõik maailmamured ei lähe mulle korda. SEST MIND LIHTSALT EI HUVITA. loodame, et nii ka jääb.

vist ei räppinud heleniga täna matemaatikas. aga see räpp läheb meie "raamatusse". ma ei ütle, mis raamat see tuleb.

igatahes.. endaarust väga leet, meeldib raskelt puberteet.

ma hüppaks hetkel aga mul on kops koos.

Peksja pidu aka Hardcore-Limpa.

see on ohtlik kui mu vanemad öösel koju ei tule, sest ma üksinda ei oska olla ja eriti teades, et helenil oli kodus veel viina alles. ehk kui helen õhtul minu juurde kolis hakkasime me aktiivselt seda lahendama. ma ju muidugi olen omale sisestanud, et kanged joogid mul enam alla ei lähe. noo...nagu näha, siis lähevad. läksime välja ringi trippima siis. aidsikeskuse piiplid ja see väike peomaja on ainukesed asjad, mis mul sellest suht meeles on. ei, meil oli väga lõbus autode peale sülitada. siis kuidagi roomasime minu poole tagasi, tegime pasta? "ma ei saa vett keeta KUI SIIN POLE VETT! kas viin läheb keema?" vaatasime american dad'i ka, mingi kivi osa oli? helen suht vajus ära. ma veel kaalusin, kas juua edasi või mitte aga millegi pärast panin pitsid ära ja viisin viina enda tuppa. ja kui ma elutoas magama hakkasin jääma, tuli mu ema sisse. ma kramplikult toppisin suitsupaki taskuse ja šokiseisundis jooksin oma tuppa ja peitsin viina kotti. ehk mul raskelt vedas. tema sõnul läksid nad kasuisaga tülli aga ta kindlasti üritas mind ka väga valel hetkel tabada. aaaaga ei õnnestunud, sest õiges olukorras oskan ma väga kaine olla (kuigi on ka erandeid). ehk ma olen siia maani tema silmis tubli laps ja ei jätka oma vanade tegevustega. siiski oleks suht hull kui ma oleks midagi massiivsemat korraldanud. maailm armastab mind.

täna päeval oli muidugi väga lõbus kerge pohmakaga matemaatika eraõpetaja juurde minna.

Nii parm ikka ei oleks, et kellegi Kerdi nexti teeks.

ma olen siia maani haige. ja koolis ma täna siiski ei käinud. aga ma läksin kooli koosolekule, mis oli täiesti mõttetu ehk "kets tuli kooli päeva lõpus, et pausile minna." ülle muidugi jooksis mu juurde, et ema talle meili saadaks õhtul. ehk ma saatsin ise ema meililt talle kirja, ema poleks ju niikuinii viitsinud (?). ja ma läksin tagasi koju peale pausi. ma ei läinud täna kunstikooli ka, kuigi ma oleks tahtnud. ahja, ma unustasin mainida, et ma teisipäeval käisin kunstkoolis. see on kahe korruseline puust maja, üldse mitte suur. selline kena ja pole mingi luks, nagu mulle meeldib. seal oli nii kodune tunne. seal oli hea lõhn ka, vesipiibu tubaka lõhn. klassis istusin ma suvalise laua taha ja seal peal oli kirjas "weed saves lives". kahju, et ma vb. ei saa seal käia edaspidi, sest mul pole aega ja ma tahan trenni ka jõuda. ja ma ei taha edaspidi ka nii stressis olla nagu teisipäeval kui ma ei jõudnud midagi teha. aga täna! täna oli mul täielik hingerahu. jah, lõpuks. niii hea on olla, mugav enda nahas. ühest asjast täiesti piisas, et mul see üle läheks.
see on elu.
sellest nii piisas.

Soengupisikud.

mu hõumgirl pole koolis ja siis ma suht suren igavuse kätte. mul oli täna hääl suht ära aga ma kasutasin seda kui vabandust, miks inglise keeles näiteks mitte jutustada. ints ja johha siiski jäid oma arvamuse juurde "oioi, nohh kets hääl ära? joooodik!". kuigi mu lemmik arstitädi ei lasknud mul koju minna, läksin ma lihtsalt ise. seega ma loodan, et kõigil oli tore geograafias kaarditesti teha kui ma ilusti kodus telekat vaatasin. ma poleks ju niikuinii seda osanud. vaevalt, et minu oskustest oleks piisanud. -"kets, geot oskad?" -"ma tean, kus vormsi asub?". homme ma ei lähe. inglise keeles on jälle jutustada ja rutu niikuinii küsiks mind. seega ma parem magan. niiet, ma nüüd lähen vaatan telekat edasi ja joon oma teed.
helen, says:
ma praegu mõtlen, et kust kurat ma lehtse kõlarid võtan
Kira, says:
hõumis
helen, says:
nagu kes?
Kira, says:
sul on ju lehtses hõumis
helen, says:
need
helen, says:
on
helen, says:
maa piiplid
helen, says:
neil on üks paar pükse
helen, says:
ma kahtlen kas nende "kõlaritest" kasu oleks
Kira, says:
nojah


niii ootan juba.

High on everything.

ma ei suudaks siia kirja panna kui väga ma oma über1337h4xx0rsexzor pinginaabrit armastan.
igaljuhul on helen mu omanguhõumi, ta on mu liikuv hea tuju, ta on lihtsalt minu enda põhivend!
ja nii ongi. lihtsalt nii ongi!
ma lihtsalt pidin seda mainima.
meil on paus, kogu aeg.

oma nõmedast emotujust ma ei räägi, sest ma lihtsalt ei räägi.
rihanna-rehab.

Narkomaania poleks probleem kui kanep legaalne oleks.

esimene nädal oli, noh mul ei ole eriti tunnet, et see esimene oleks. suve nagu polekski vahepeal olnud.
koolis on lahe. ma ei suuda uskuda, et ma seda ütlen aga koolis on tõesti lahe. võibolla ma arvan nii, sest me ei pidanud veel eriti õppima aga üldiselt on koolis siiski lahe. muidugi minu überleedi pinginaabriga igav ei hakka, meil heleniga ei hakka kunagi igav.(ta ju siiski nägi suve jooksul kolm korda unes, et ma lasin teda täiega üle ja ei istunud temaga üheski tunnis. tal olid vist väga parakad sellepärast.) v.a. ühiskonnaõpetuse tunnis muidugi, kus kõik on väga krampis kuna õpetaja pole just kõige sõbralikum. paggi võiks meile ühiskonda ka anda aga ma olen õnnelik, et ta kasvõi ajalugu jälle annab. teda ei pea kuulama kui ei taha, aga sa lihtsalt kuulad, sest ta musthuumor on lihtsalt super. inglise keeles saime me muidugi oma suvest rääkida ehk kõik üritasid välja tuua suve jooksul olevaid kaineid päevi, vähemalt mina üritasin. täna oli ka mitte just kõige toredam üllatus kui meid tunni ajal filmima tuldi ja pole eriti mugav kui lugemise ajal sulle kaamera nina alla topitakse. rutu sai muidugi kaamerasse oma reidipoose teha raskelt meile pugedes, et parema õpetajana tunduda. aga siia maani pole ta eriti kellelegi "pasunasse löönud" nagu paggi ütles. no see on esimene nädal ka alles. mainiks ära ka seda, et me oleme keemias heleniga laborandid, meeleheitlikult lootes, et siis undusk ei piina meid väga, sest vähemalt mina olen keemias täielik 0. samas ma võin selles galinat süüdistada.. ja seda ma teengi.

täna olin ma üllatunud kui kaarle helistas ja ütles, et juni palus edasi anda mulle kingituse ehk ma sain kasahstanist toodud paki primat. aga eks ma olen selle üle ka õnnelik.
PALJU INIMESI TALLINNAS IKKA OMAB HETKEL KASAHSTANI PRIMAT?

Tere, minu, uus, vihik.

ma suutsin end püsti ajada. positiivne.
ma avastasin, et koolis tuleb mõelda. negatiivne.
tegelikult on see üsna jube, kuidas ma ei mäleta mitte midagi absoluutselt.
ehk keemias ja matemaatikas oli mul täiega HUH?!?!?!??!

ja siis muidugi peale kooli tegin ma pausi ja enda juures tegin ühe koksi maha rahunemiseks.

kõik, viimane. või ma tõesti hakkan arvama, et mul on probleemid. kui ISEGI helen ütles mulle, et ma peaks nüüd rahulikumalt võtma.

kuigi vaevalt, et mul on kõik korras kui ma hommikul peegli ees meikides nägin enda kõrval liblikat lendamas ja ma isegi ei saa aru enam, kas see oli üldse eile või täna. aga ma eeldan, et see oli siiski täna, sest ma olen ainult ühe päeva koolis käinud. ma nüüd igaks juhuk kontrollin alati koolis, kas kõik on päriselt nii nagu ma seda näen.

Tere piin.

"suvi on nüüd selja taga.." just nii algab pm. iga kooli tüüpiline esimese koolipäeva aktus. noh, tere 9D. eks suvi tõesti on nüüd jälle selja taga aga sellega ma leppisin juba nädal aega tagasi. kooliga lepin ma ka aga üheksanda klassiga siiski mitte eriti. aga juba homsest see kõik ju algab.
jah, täna oli aktus. 14:30 pidime me jälle üksteise nägusid nägema ja muidugi rene lillat harja, mis polnud püsti ja nägi välja nagu lokkis emotukk. ma jõudsin varem, sest me leppisime helenitega pausi teha. umbes 10 inimest suutsid mulle mainida, et mul on suitsulõhn küljes aga seda ta ju oligi. aga see ei läinud mulle üldse korda kuna igal ühel meist on midagi varjata. me oleme nagu suur perekond ja kui miski tuleb välja, tuleb kõik. samas mul on siiski tunne, et meie klassis oleme me heleniga kõige hullemad aga see ei lähe mulle ka eriti korda. aktus oli.. igav. bag-fag esitas meile oma uue laulu, oh kui ekstaasis ma olin.
ülle ei rääkinud ka palju mõttekat infot. ja me ei olnud seal kaua, sest kõik meist tegelikult tahtsid kiiremini juba minema tõmmata. veel üks paus ja kodu. sest vaevalt, et ma oleks jaksanud selle õpikutehunnikuga kaugemale minna. tänane päev ei läinud mulle tõesti eriti korda aga mul läheb korda see, kuidas ma homme kell 7:00 end püsti suudan ajada. ja mul pole uut koolikotti, mis pole üldse lahe tegelikult.
homme on keemia, õnn ei mahu püksi ära.
headaega nahui.

Go die.

Täpselt aasta aega tagasi oli päev, mil me veel sokijooki jõime ja õhtu, mil minu pool esimene pidu toimus.
See aasta, noh, põhimõtteliselt oli Go Live sama mõttetu kui see terve suvi. Aga ma olen uhke selle üle, sest midagi väga katastroofilist pole juhtunud. Samas just see ongi, mis tegi selle suve nii mõttetuks. Midagi katastroofilist ei juhtunud! Kõik oli rahulik, kivis ja veidi joobes. Aga rahulik. Kõik masenduse, mis suve jooksul võibolla olnud on, olen ma põhimõtteliselt ise omale ette kujutanud. Elu iroonia, siis kui probleeme pole, tuleb neid omale tekitada. Aga vähemalt suve lõpuks ma siiski suutsin omale lühiajalise(loodetavasti) depressiooni kohale võluda.
Aga ma ju tahtsingi sellist suve, kus ma ei saaks millegi jubedaga hakkama. Reiko aitas ka palju kaasa, ma siiski saan vähem vabadust ja lolle mõtteid pähe kui mul suhe on. Kuid siiski mõned asjad juhtusid. Aga sellest ma ei räägi, sest mul endal on sellest kuidagi ükskõik.
Kokkuvõttes mul suvel oli siiski elu aga mitte palju. Mul on lihtsalt alati elu, ma ei oskagi muud moodi.

Go Live oli siiski külm ja igav.